Kristiina Lehtmets

Tutvustus

Laialdane kogemuspädevus erinevate regulatsioonide, litsentside ja (info)süsteemide ülesehitamisel, riigihangete läbiviimisel ning läbirääkimiste pidamisel. Tsiviil- ja haldusteemades kogenud spetsialist.

Haridus

• Tartu Ülikool, magister

Eriala ja kogemus

• 20 aastat erialast kogemust, advokatuuri liige alates aastast 2017
• Spetsialiseerumine: võlaõigus, asjaõigus, ühinguõigus, tehingud, IT ja tehnoloogiaõigus, andmekaitse, rahapesu tõkestamine ja riskihaldus, haldusõigus ja haldusmenetlus, konstitusiooniõigus, maksuõigus.

Advokaadi ankeet

• Asukoht: Tallinn
• Esindus terve Eesti piires: jah
• Olen valmis Sinu juurde sõitma: jah
• Minu tavaline tööaeg*: E–R, 9.00 – 18.00
• Kättesaadav väljaspool tööaega: jah
• Kiireloomulistes asjades töö ka õhtuti või nädalavahetusel: jah

* Selle eksperdi tavaline tööaeg, mille jooksul on ta olemas. Kui ta on istungil, nõupidamisel, kohtumisel (vms), siis ei pruugi ta kohe vastata, kuid vastab sinu kirjale või kõnele esimesel võimalusel, hiljemalt järgmisel tööpäeval (mõnikord venivad istungid õhtusse ning seejärel võib olla veel muude teemade silmast silma tegevusi, mis ei võimalda kohe telefoni haarata ja tagasi helistada). Kui sul on eriti kiire küsimus, mis vajab kiiret tähelepanu, palun anna sellest advokaadile teada sõnumi teel, nii teab ta, et peab viivitamata asjaga tegelema.


1. Millest tekkis Sinu soov saada advokaadiks?

Minu isa asutas 90ndatel Eesti Väitlusseltsi. Ta käis Ungaris ühel G. Soros rahastatud koolitusel ja inspireerus. Koju tagasi jõudes asutas ta Eesti Väitlusseltsi, sõitis mööda Eestimaad ja värbas liikmeid. Minu ema aitas teda ning mina ja mu õde kasvasime selle väitluse sees üles. Oma mõju võis olla ka 90ndatel jooksnud seriaalil « Ally McBeal ».  Teadsin 14-aastaselt, et minust saab advokaat. Tagantjärgi olen aru saanud, et olin üks väheseid oma klassis ja meie lennus GAG-s, kes teadis juba üsna noorelt, kes ma olen ja kuhu ma suundun. Varem, nooremana arvasin, et hakkan ärinaiseks. Mulle tegelikult meeldibki advokaaditöös kombinatsioon erialasest tööst ja ettevõtlusest. See aitab paremini mõista kliente ja luua hästi toimivaid lahendusi.

2. Kas advokaadiamet on Sulle andnud midagi sellist, mida mõnest muust valdkonnast on võib-olla raske leida?

Minu loomulikud anded on keeled ja tekstianalüüs ning avalik esinemine. Ameteid, kus neid oskuseid rakendada on mõned veel, kuid näiteks poliitika ei ole mind kunagi paelunud. Olen loomult praktilise meelega ja tulemustele orienteeritud ning mulle meeldib avastada ja õppida uusi asju. Töö juristina ja advokaadina on võimaldanud mul aidata tööandjaid ja kliente peaaegu kõigis eluvaldkondades alates tervishoiust, ehitusest, rohemajandusest kuni finantsteenuste ja metsamajanduseni. Tänu advokaadiametile olen saanud praktilise kogemuse plokiahela valdkonnas, riiklike infosüsteemide loomises, valimiste korraldamises, aga ka üksikisikule keeruliste ja isiklike murede lahendamises, mis oma olemuselt on ehk pigem psühholoogia, kui õigusvaldkonna pärusmaa. Advokaadi kutse on sõna otseses mõttes elukutse eluks ajaks samamoodi nagu arstil või õpetajal, aga selle elukutse juures ei muutu töö kunagi üksluiseks ega ühetaoliseks, sest elu üllatab pidevalt ja kliendi edukaks aitamiseks tuleb suuta leida seoseid paljude erinevate eluvadkondade vahel.

3. Too palun välja mõni erialane isiklik võit või saavutus, mida tänaseni meenutad.

a. Eesti e-tervise sihtasutuse loomine ja nelja digitaalse terviseandmete infosüsteemi rajamiseks projektide juhtimine, riigihangete läbiviimine, õigusruumi loomine;

b. SA KredEx uue osakonna loomine energiasäästliku ehitamise ja renoveerimise toetamiseks ja uute toetusmeetmete loomine, Jaapani suurkorporatsiooniga Eesti riigi CO2 kvoodi müügi läbirääkimiste tiimis osalemine juristina;

c. AS Tallinna Vesi vs Eesti Vabariik rahvusvahelises Maailma Panga vahekohtus Eesti esindamise korraldamine, tõendite ja tunnistajate leidmine;

d. Luminori ühinemise ettevalmistamises osalemine;

e. Olympic Entertainment Group grupi juristina grupi restruktureerimise ettevalmistamine, COVID-19 esimese laine ajal õiguslikult ettevõtte töös hoidmise toetamine, lepingupartneritega lepingute muudatuste läbirääkimine;

f. Rahapesu tõkestamise reeglite loomine, meeskonna moodustamine ja tööprotsesside ja sisekoolituste korraldamine krüptoplatvormil, lisarahastuse kaasamise ettevalmistamine ja õiguslikult läbi viimine; ettevõtte edukas esindamine RAB juures litsentsi uuendamisel;

g. RMK õigusjuhina uue haldusmenetluse loomine riigimetsast tuleva puidu müügiks uutel rohelistel ja innovatsioonist lähtuvatel kriteeriumidel.  

4. Sa oled töötanud nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Mida olulist on see Sulle andnud ning kummas pikemas perspektiivis jätkata soovid?

Ülikoolis õigust õppides olin kindel, et lähen esimesel võimalusel tööle advokaadibüroosse. 2005. a suvel, kui õpingud läbi said olid mul laual tööpakkumine advokaadibüroolt ja Sotsiaalministeeriumilt võrdse palgaga. Ülikoolis oli õpingute fookus valdavalt eraõigusel, avalik haldus oli pigem teoreetiline. Tol hetkel neid tööpakkumisi vaagides tabasin end mõttelt, et ma ei tea tegelikult, kuidas riik toimib ja see saigi otsustavaks. 2005. aasta suvel oli Eesti värskelt veidi üle aasta olnud EL liikmesriik. Riigi tasandil toimus palju ja väga kiiresti, riik oli innovatiivne. Euroopa raha toel hakkasime ehitama Eesti e-tervise lahendusi. Täna on olukord märkimisväärselt muutunud, riik paistab olevat üsna tõsises ideelises kriisis ja tundub, et puudub selge visioon, kuidas ja kuhu edasi liikuda. Samas on erasektoris viimased viisteist aastat olnud julgust, otsustavust ja visiooni, mida on osatud kapitaliks konverteerida. Tehnoloogiline innovatsioon, otsustusjulgus ja uued ideed tulevad täna pigem erasektorist. Minu jaoks ei ole valik mitte niivõrd sektori spetsiifiline kuivõrd pigem saab otsustavaks võimalus kasvada, arendeda ja luua uusi mittestandardseid lahendusi. Täna näen end pühendumas erasektoris ja Emeraldis just nende väärtuste ja võimaluste tõttu.

5. Sul on inimeste juhtimise kogemus – Kas leidsid ka mingisuguse “saladuse”, millest teiste ettevõtete juhid võiksid õppida?

Kuulamisoskus ja empaatia on võtmetähendusega. Sellest räägitakse palju, aga enamasti tahavad inimesed kuulda iseennast rääkimas. See on inimlik ja loomulik ning juhil on teinekord vaja end teadlikult distsiplineerida, et anda ja luua ruumi tiimile oma mõtete avaldamiseks. Hea juht on inimene, kes päriselt tunneb huvi inimeste vastu, tahab aru saada, mis ühte või teist indiviidi motiveerib, mis on eri inimeste tugevused ja nõrkused ning kuidas need ühtse tiimina ühe eesmärgi nimel tööle rakendada niimoodi, et igaüks võtab ise vastutuse. Minu meelest on oluline vahe sellel, kas juht näeb oma tiimi liikmeid, kui vahendeid enda eesmärkide saavutamisel või kui koostööpartnereid, keda toetada ja võimendada ja kelle isiklikku kasvu panustada.

6. Mida sooviksid erialaselt veel saavutada?

Mind huvitab tohutult tehnoloogia, kõik mida saab liigitada n-ö tehnoloogia või IT õiguse alla. Vastav õigusruum on hetkel alles kujunemisel. Hetkel üritatakse rakendada olemasolevat õigust uutele tehnoloogiatele, kuid see ei pruugi lõpuni kõige paremini toimida. Tehnoloogia eripära on mh ka see, et sellel ei ole riigipiire ja see on vast kõige suurem väljakutse, aga samas ka võimalus. Nägin seda plokiahela tehnoloogia puhul krüpto tehingute monitoorimisel. Loodan, et saan anda oma panuse tehnoloogia ja IT õiguse arendamisse ning ise selles valdkonnas edasi areneda.

7. Miks otsustasid just EMERALD’ga liituda?

Ma jagan EMERALDI väärtuseid ja olen nendest oma elus ja töös lähtunud juba nii kaua, kui mäletan. Minu jaoks on väga oluline isiklik vabadus. Õigusteaduskonnas õpetatakse juba esimesel kursusel, et õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus ning et ei ole olemas õigust, millele ei korrespondeeruks vastavat kohustust. Vabaduse määr sõltub seega sellest, kui palju on inimene valmis võtma ja kandma vastutust. Läbi vastutuse võtmise sünnib professionaalsus ja kõrge kvaliteet. Inimsuhetes olen lojaalne ja pühendunud. See sama põhimõte kehtib ka töösuhetes ja kliendisuhetes. Lojaalsus omakorda loob pinnase usalduse tekkimiseks ja püsimiseks ning võimaldab aidata kliendil või koostööpartneril välja öelda, mis on tema tegelik, tõeline mure. Usalduslikus suhtes saab rääkida asjadest nii nagu need on ning seeläbi saab omakorda päriselt aidata probleeme lahendada.

8. Mis teeb Sinu arvates ühest ettevõttest unistuste tööandja?

Minu jaoks on need kindlasti usalduslikud suhted, toetav ja tulemustele suunatud tiimitöö ning võimalus areneda.