Puust ja punaseks: mis on “varjatud puudused” ja millal on õigus nõuda müüjalt raha tagasi või asja parandamist?
Emeraldi sotsiaalmeedias kerkis küsimus, et millised probleemid kuuluvad varjatud puuduste hulka ja millised mitte.
Parimal juhul ostsid oma toote lugupidavalt ja seadusekuulekalt müüjalt, kes vigade ilmnedes pakub kohe lahenduse: olgu selleks uus toode, raha tagasi või müüja parandab toote oma kuludega. Paraku tahab väga suur osa müüjaid praktikas hilisemast vastutusest kõrvale hiilida, kui tootel ilmneb mõni probleem. Tihtipeale need müüjad poevad justkui sellise põhjenduse taha, nagu neil ei oleks enam vastutust. On küll – seaduses sätestatud kordadel on see absoluutselt müüja asi Sulle raha tagasi maksta või asi ära parandada.
Kristjan Kers tegeleb selliste teemadega iga päev. Ta on varjatud puuduste teemal edukalt kaitsnud üle 30 kliendi.
Kristjan, teeks lugejatele selgeks, mis on “varjatud puudused”? Mis need mitte-varjatud puudused on? Mulle tundub, et inimesed pidevalt kuulevad seda väljendit “varjatud puudused” või loevad sellest. Teeks puust ja punaseks – mis need on?
Kristjan: “Tegemist on ühe praktikas enamlevinud probleemiga, mis leiab aset enamasti siis, kui inimene ostab endale mingi asja – olgu selleks näiteks auto või korter/ maja ja hilisemal kasutusel selgub, et sellel asjal oli mingi viga küljes. Sõna “varjatud” tähendab antud kontekstis seda, et kõnealust viga/puudust ei olnud asja (korteri või auto) ostmisel näha/tunda ehk seda polnud võimalikult mõistliku ülevaatuse käigus avastada. See viga peab olema ilmnenud mõni aeg hiljem alles kasutamise käigus. Oluline on aga see, et müüja vastutab üksnes juhul, kui see puudus oli olemas juba enne ostu.”
Kas teoreetiliselt… kui ma ostan endale auto ja sõidan sellega ning mootor laguneb –on mul õigus nõuda mootori parandamist või raha tagasi?
Kristjan:” Sellistel juhtudel võib esmane mõte olla – mina ostsin, mina kasutasin, seega minu mure. See ei ole alati nii – mootoril võis juba ostu hetkel esineda puudus, mis ilmnes hiljem. Näiteks tarbijale müügi puhul on üldjuhul kaks aastat peale müügilepingu sõlmimist õigus nõuda, et müüdud toode vastaks tingimustele.”
Kaks aastat auto kasutamist ja ikka müüja vastutab?
Kristjan: “Sõltub – mitte alati. Kui Sa ostsid auto nt eraisikuna ja täiesti tervena ning mingi puudus ilmnes autol kahe aasta jooksul, mille eest Sina ei vastuta, siis jah, vastutab müüja, kui Sa ei olnud puudusest teadlik. Kui puudus ilmnes Sinu kahjustava tegevuse tagajärjel, siis vastutad sina. Sa pead iga asja kasutama otstarbeliselt ja mõistlikult. Hilisem tõendamine, mis see sihtotstarbeline kasutamine või loomulik kulumine siis konkreetselt oli või ei olnud, selgitavad juba eksperdid. Kas auto puhul oli tegemist nt tüüpveaga või oli see auto algusest peale rikkis, on juba järgmine küsimus, mis nõuab pikemat analüüsi.
Igatahes see “miks puudus tekkis ja millal tekkis” ongi see koht, kus praktikas vaidluseks läheb ja millal advokaadid kaasatakse, kui omavahelist lahendust ei leita. Lisaks siis vaidlus selle üle, kas tegemist on üldse puudusega. Ma tahaks anda kindla šablooni, kuidas alati iga asjaga tegeleda, aga tõepoolest… kõik sõltub iga kliendi konkreetsest kaasusest ja selle asjaoludest. Lisaks hakkaks too šabloon minu tööturgu solkima.”
Milliseid näiteid on Sul veel tuua, mida varjatud puudused puudutavad?
Kristjan: “Minu praktikas esineb varjatud puuduseid kõige enam autode ja kinnisvara ostmisel. Mitte et käekelladel, aiakärudel või tolmuimejatel ei esineks puuduseid – lihtsalt selliste vaidluste majanduslik väärtus ei tingi tihtipeale juristi poole pöördumist, olgugi et õiguslikult on skeem sama.
Kõige viimane näide: üks klient ostis auto, mis hiljem selgus, et roostetab. Vaidleme hetkel auto ostnud kliendi nimel, et roostetus ei saanud tekkida kahe nädala kasutamise jooksul. Kaasasime eksperdi, kes tegi täpselt selgeks, millal roostetus tekkis, et klient saaks oma raha tagasi. Igatahes roostetas auto meie hinnangul juba enne ostu ja müüja ei teavitanud sellest ostjat. Klient lihtsalt ei märganud ostes, et auto roostetab ning ta ei peagi seda märkama. See oli müüja kohustus teda teavitada.”
Kas enamasti juhtub nii, et see nn vastaspool hakkab Sinu kliendile (asja müüja) tagasi ajama, et ise ostsid selle auto. See on nüüd Sinu oma, mis Sa mind enam torgid, oma asi!
Kristjan: “Paraku küll. Kõik müüjad ei ole seadusekuulekad, lahendustele orienteeritud ega kipu hiljem kliendi ees vastutust võtma, kuigi peaksid. Selliste müüjatega on tegelikult lihtne. Kui vastaspool ei ole nõus vastutust võtma ega taha rahulikult ja kohtuväliselt mõistlikku kokkulepet saavutada, siis on kohtusse minek.
Muidugi on ka vastupidiseid näiteid – osteti enda rumalusest asi, millega ei olda rahul ning aetakse kõik müüja kraesse.“
TikTokis uuris üks inimene, et kui tema kinnistul (paarismajal) ilmnesid probleemid drenaažiga, siis kas see on varjatud puudus?
Kristjan: “ Detaile teadmata pole muidugi võimalik lõplikku hinnangut anda, kuid teoreetiliselt võib tegemist olla varjatud puudusega. Sarnased teemad on ka praktikas läbi käinud. Kui selline kahtlus on, soovitan asjaga kohe tegelema hakata – teavitada müüjat ja kaasata vajadusel eksperdid. Kui puudus esineb, siis on ostjal (paarismaja omanikul) õigus nõuda kahju hüvitamist, ostuhinna alandamist või lepingust taganemist.”
Mis on veel levinud näited, milliste probleemidega varjatud puuduste näol Sinu juurde pöördutakse?
Kristjan: “Üks enamlevinud probleeme on hallitus. Alles oli klient, kes remonti tehes avastas, et seina seest hallitab. Mis probleeme veel…? Ahjud ei tööta. Küttesüsteem ei tööta. Putukad. Probleemid kanalisatsiooniga. Põrand vajus sisse. Varjatud puuduste teemal tööd jagub ühesõnaga.”
Üks šabloon siiski, kui ostetud asjal ilmnes viga:
- Teavita müüjat esimesel võimalusel.
- Anna müüjale võimalus kokkuleppel asi ära lahendada ja teha omavahel selgeks, kellel on vastutus.
- Kui müüja ei võta vastutust, siis võta appi ehitus- ja õigusekspert.