Mis on konfidentsiaalsusleping ja kellele seda vaja on?
Igal inimesel on vaba sõna levitamise õigus, mis lõppeb seal, kus algab näiteks ärisaladuste avaldamine. Üks viis, kuidas hilisemaid probleeme (nt endise pahatahtliku töötajaga) vältida, on luua ennetavalt konfidentsiaalsusleping. Kui hiljem on endise lepingupartneriga või alluvaga tekkinud probleem, et ta levitab Sinu ettevõtte jaoks olulist teavet ning kahjustab Sind või Sinu ettevõtet, siis on võimalik kõnealuse kaitstud teabe avaldajalt välja nõuda rikkumise lõpetamist ja kahju hüvitamist. Samamoodi – tunne oma õigusi, kui oled töötaja, kellelt oodatakse konfidentsiaalsuslepingu allkirjastamist.
Esmalt, mis on konfidentsiaalsusleping?
Konfidentsiaalsusleping (ing k non-disclosure agreement) sõlmitakse lepingupartnerite vahel eesmärgiga, et ükski osapool ei avaldaks ärisaladust sisaldavat informatsiooni.
Mis on ärisaladus?
Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus sätestab, et ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele:
- Ärisaladus ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteadavõi kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
- Ärisaladusel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu.
- Ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
Väga lihtne näide: ühed kaitstumad retseptid maailmas on Coca Cola ja Heinz ketšup. Võib vaid mõelda, mis trahvid on ette nähtud neile, kes neid retsepte teavad. Ärisaladus võibki olla konkreetne tootmisprotsess, mis annab konkurentide ees eelise; info klientide või tarnijate kohta; leiutised jne.
Kui olen töötaja ning minult oodatakse allkirjastama konfidentsiaalsuslepingut – kuidas toimida?
Esmalt, sul ei ole kohustust allkirjastada ühtegi lepingut, mille tingimustega Sa ei ole nõus. Teisalt, kui töötad töölepingu alusel, siis arvesta, et:
- Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi.
- Tööandja ei tohi keelata töötajal töötada teise tööandja juures, välja arvatud, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
- Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
Kui Sul töölepingut ei eksisteeri, aga töötad kellegi heaks, siis pead ülesannete täitmise ajal hoidma saladuses Sulle ülesandest lähtuvalt teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on Sinu partneril/ülemusel õigustatud huvi.
Pea meeles, et saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui oled informatsiooni avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt – näiteks siis, kui pead politseis ütluseid andma.
Millist konfidentsiaalsuslepingut ettevõtjana oma alluvatega või lepingupartneritega koostada?
Ettevõtted on tihtipeale ettemõtlikud ning suur enamus sõlmitavatest lepingutest sisaldab tänaseks konfidentsiaalsuskokkulepet, ütleb Kristjan Kers.
Efektiivne viis koostada hea leping on palgata õigusabispetsialist, kes on praktikas sarnaste teemadega korduvalt kokku puutunud igast võimalikust küljest. “Nagu iga lepingu puhul, tuleb mõelda, miks mul seda vaja on ja mida ma sellega kaitsen. Kui see on läbimõeldud, tuleb see võimalikult täpselt kirja panna, et pooled saaksid ühtemoodi aru ja et vältida hilisemaid vaidlusi,” ütleb ta.
Kahe lepingupartneri vahelise lepingu koostamise eelis on see, et pooled on omavahel enne võimalike probleemide ilmnemist selgelt paika pannud koostöötingimused ehk mõlemad pooled saavad paremini aru, mis on kokkuleppe sisu. Kui hiljem peaks minema vaidluseks, on lihtsam selgeks teha, kes millist kohustust rikkus.
Eraisikute vahelised lepingud sisaldavad konfidentsiaalsuskokkulepet aga harvem. Siin on kaks põhjust, leiab Kristjan Kers:
- Tihtipeale pole konfidentsiaalsust vaja kokkuleppe iseloomust lähtuvalt.
- Vajadus konfidentsiaalsusele tekib alles hiljem ning üks lepingupool ei osanud ette näha, et teine lepingupool võib muutuda pahauskseks. Eraisikud võtavad eraisikutega lepinguid kergekäelisemalt ehk ei järgi seda põhimõtet, et lepinguid sõlmitakse suures osas negatiivsete stsenaariumite jaoks. Kui negatiivne stsenaarium realiseerub, siis saab rikkumise kindlaksmääramise puhul tugineda vaid seadustele.
Mida saad teha, kui Sinu ettevõtte ärisaladust on avalikult jagatud?
Kui sinu õigust ärisaladuste kaitsele rikuti, on sul seadusest tulenevalt võimalus nõuda:
- ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise lõpetamist või keelamist – rikkuja peab lõpetama informatsiooni jagamise.
- ärisaladust kahjustava kauba tootmise, pakkumise või käibesse laskmise või sellisel eesmärgil importimise, eksportimise või ladustamise keelamist – rikkuja peab lõpetama Sinu õigusi rikkuva tegevuse.
- ärisaladust kahjustava kauba suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas ärisaladust kahjustava omaduse eemaldamist või ärisaladust kahjustava kauba hävitamist, tagasivõtmist või turult eemaldamist – rikkuja peab hävitama õigusvastase toote.
- ärisaladust sisaldava või endast ärisaladust kujutava dokumendi, asja, materjali, aine, elektroonilise faili või selle osa hävitamist või endale üleandmist.
Emeraldi advokaat Kristjan Kers aitab Sinu või Sinu ettevõtte heaks koostada spetsiaalse konfidentsiaalsuslepingu, mis aitab ära hoida selle, et Sinu endine töötaja võiks jagada Sinu ettevõtmise või Sinu kohta isiklikult ärisaladuse käsitlusest kahjustavat informatsiooni. Niisamuti oskab ta Sind kaitsta, kui oled konfidentsiaalsuskokkulepet ise tõenäoliselt rikkunud või kui Sind üritatakse panna allkirjastama konfidentsiaalsuslepingut, millega Sa nõus ei ole või mille kohta sooviksid rohkem informatsiooni.