- Ahi läks katki. Üürnik ei olnud mingil moel ahju valesti kasutanud.
- Üürnikule lubati parkimist, aga kajakad tegid parkimiskohale pesa ning üürnik ei saanud seal oma autot parkida.
- Internet läheb pidevalt iseneesest välja
- Laest hakkas krohvi tulema.
- Niiskusega ilmusid välja nn niiskusputukad.
- Üürnik rikkus üürileandja vaiba. Üürnik kolis märtsis välja. Alles kuu hiljem, kui lumi oli sulanud, avastas üürileandja, et garaažis olnud vaibal olid kuivanud looma väljaheited. Endine üürnik väitis, et kuigi tal on loomad, siis need pole tema looma väljaheited. Üürileandja nõudis, et rikutud vaip saaks asendatud või kinni makstud – üürnik ei olnud algselt nõus. Emeraldi abiga saigi lõpuks vaip (ja ka õigusabikulud) kinni makstud, kui kohtuvälisesse vaidlusesse kaasati ekspert, kes tegi selgeks – jah, need looma väljaheited kuulusid endise üürniku loomale. Kuigi see võttis aega, siis probleem sai lahenduse. Muuseas, tolles näites ei küsinud üürileandja üürnikult tagatisraha, vaid nõudis vaiba puhastamiseks kuuluva raha hiljem lisaks.
- On ka teistpidine olukord, kus Märt Mürk kaitses üürnikku, kellelt üürileandja nõudis tagatisraha liiga suures ulatuses. Tolles olukorras oli tagatisraha 1500 eurot (kokkulepitud summa, millega mõlemad pooled nõus olid). Üürnik rikkus samamoodi ära üürileandja vaiba, sest ajas sinna peale punast veini, mis keemilises välja ei tulnud. Üürileandja ei olnud nõus tagatisraha tagastama. Üürileandjal oli tegelikult õigus üürnikult nõuda keemilise puhastuse kulu kinnimaksmist. Hiljem, kui selgus, et keemilisest ei piisa, siis oli oluline selgeks teha, kui palju selline vaip maksis. Üürileandjal ei olnud tšekki alles. Kui klient pöördus Emeraldi poole, siis Märt vaatas vaibal olevat silti, otsis kliendi eest välja, kust vaip osteti (siinkohal me ei maini täpset firmat) ning läks firma kodulehele ja avastas: täpselt sama vaip oli müügis 250 euroga. Vaidlus lõppes nii, et klient hüvitas üürileandjale keemilise puhastuse ja sai 1500st eurost tagasi 1250 eurot. Õigusabikulud kandis üürnik, kes rikkus seadust oma liiga suurte nõudmistega.
- Sul ei ole kohustust maksta kinni vigu, mis olid korteril juba enne üürilepingu sõlmimist. Kui koostad üürilepingu ja oled üürnik, siis loetle kirjalikult üles kõik vead, mis korteril on ja lase need üürileandjal ära parandada. Kui oled üürileandja ja pole hetkel nii palju raha, et vigu parandada, siis pane korteri vead kirja ning tee kindlaks, et üürnik on vigadest teadlik ja nende vigadega nõus. Sellisel puhul ei pea Sa vigu parandama. Näiteks, kui garderoobi uksed ei avane korralikult, saad need parandada kokkuleppeliselt alles siis, kui vaba raha on tekkinud piisavalt. Arvesta, et üürnikul on õigus nõuda, et asja parandaksid.
- Mõni viga võib ilmneda ka alles korteri kasutamisel. Vea ilmnemisel anna sellest esimesel võimalusel üürileandjale teada.
- Ära jäta õigustatud summat välja nõudmata, sest nii tundub lihtsam. Tegelikult ei ole endale kuuluva summa või toote paranduse välja nõudmise protsessis mitte midagi keerulist. Lase professionaalidel toimetada, kes teevad Sinu eest selgeks, kellel antud olukorras õigus oli ja kes mida kinni maksma või parandama peab.