Millal ja kui palju võib üürileandja tagatisrahast maha arvestada?
Otsustasid üürilepingu lõpetada või võttis sellise otsuse vastu Sinu üürileandja. Loodetavasti ei läinud Sul korteris elades mingi asi katki. Tihtipeale läheb praktikas vaidluseks aga just siis, kui midagi lõhuti ära. Kes vastutab? Kui palju pead maksma, kui Sina midagi ära rikkusid? Märt Mürk, Emeraldi spetsialist üürniku-üürileandja vaidlustes, jagab täna Sulle mõningaid juhtumeid, millest Sul on õppida.
Esiteks – kui palju võib olla tagatisraha nt korteri üürimisel?
Üürileandjal on õigus nõuda Sinult tagatist kuni kolme kuu üüri ulatuses. Kui ta nõuab Sinult suuremat rahasummat, on Sul õigus keelduda. Sa ei pea tasuma kogu summat kohe. Sul on õigus maksta nõutav tagatisraha kolme kuu jooksul võrdsetes osades, aga pea meeles, et esimene osa tuleb kanda kohe peale üürilepingu sõlmimist.
Sul on üürnikuna õigus nõuda tagatisraha tagastamist kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist. Kujutame ette, et lõpetad üürilepingu täna, 21. oktoobril – siis on kuni 21. detsembrini üürileandjal õigus Sulle öelda, kui tal on pretensioone (lõhkusid midagi ära vms).
Teiseks – kes vastutab selle eest, kui midagi läks katki?
Kui oled kasutanud korterit sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning esineb nn “loomulikku kulumist”, siis see tasaarveldamisele ei kuulu. Mõned näited Emeraldi advokaatide vaidlustest, millal vastutas üürileandja:
- Ahi läks katki. Üürnik ei olnud mingil moel ahju valesti kasutanud.
- Üürnikule lubati parkimist, aga kajakad tegid parkimiskohale pesa ning üürnik ei saanud seal oma autot parkida.
- Internet läheb pidevalt iseneesest välja
- Laest hakkas krohvi tulema.
- Niiskusega ilmusid välja nn niiskusputukad.
Selliste juhtumite puhul ajas üürileandja alguses vastutuse tagasi ja jättis üürnikule mulje, justkui üürnik elaks nüüd korteris sees ja see oleks tema asi kinni maksta. Hiljem kandsid üürileandjad kõik kulud ja üürnik sai korteris edasi elada.
Millal vastutad Sina, kui midagi katki läheb?
Üldreeglina siis, kui Sa ise midagi ära lõhkusid – kas pillasid midagi maha, ajasid midagi nt kuhugi peale või kasutasid nõudepesumasinat nii, et ummistasid selle ära vmt. Sellisel juhul oled kohustatud rikutud asja kinni maksma. Küll aga ei tohi üürileandja nõuda hüvitist ulatuses, mis ületab tegelikku kahju.
Kui nt rikutud vaiba maksumus on sada eurot, aga üürileandja nõuab kogu tagatisraha või kasvõi 101 eurot, siis selliseks nõudmiseks ei ole tal alust.
Kaks näidet Märt Mürgi edukalt lõppenud vaidlustest, kus üürnik-üürileandja ei leidnud ise mõistlikku lahendust:
- Üürnik rikkus üürileandja vaiba. Üürnik kolis märtsis välja. Alles kuu hiljem, kui lumi oli sulanud, avastas üürileandja, et garaažis olnud vaibal olid kuivanud looma väljaheited. Endine üürnik väitis, et kuigi tal on loomad, siis need pole tema looma väljaheited. Üürileandja nõudis, et rikutud vaip saaks asendatud või kinni makstud – üürnik ei olnud algselt nõus. Emeraldi abiga saigi lõpuks vaip (ja ka õigusabikulud) kinni makstud, kui kohtuvälisesse vaidlusesse kaasati ekspert, kes tegi selgeks – jah, need looma väljaheited kuulusid endise üürniku loomale. Kuigi see võttis aega, siis probleem sai lahenduse. Muuseas, tolles näites ei küsinud üürileandja üürnikult tagatisraha, vaid nõudis vaiba puhastamiseks kuuluva raha hiljem lisaks.
- On ka teistpidine olukord, kus Märt Mürk kaitses üürnikku, kellelt üürileandja nõudis tagatisraha liiga suures ulatuses. Tolles olukorras oli tagatisraha 1500 eurot (kokkulepitud summa, millega mõlemad pooled nõus olid). Üürnik rikkus samamoodi ära üürileandja vaiba, sest ajas sinna peale punast veini, mis keemilises välja ei tulnud. Üürileandja ei olnud nõus tagatisraha tagastama. Üürileandjal oli tegelikult õigus üürnikult nõuda keemilise puhastuse kulu kinnimaksmist. Hiljem, kui selgus, et keemilisest ei piisa, siis oli oluline selgeks teha, kui palju selline vaip maksis. Üürileandjal ei olnud tšekki alles. Kui klient pöördus Emeraldi poole, siis Märt vaatas vaibal olevat silti, otsis kliendi eest välja, kust vaip osteti (siinkohal me ei maini täpset firmat) ning läks firma kodulehele ja avastas: täpselt sama vaip oli müügis 250 euroga. Vaidlus lõppes nii, et klient hüvitas üürileandjale keemilise puhastuse ja sai 1500st eurost tagasi 1250 eurot. Õigusabikulud kandis üürnik, kes rikkus seadust oma liiga suurte nõudmistega.
Praktilised soovitused:
- Sul ei ole kohustust maksta kinni vigu, mis olid korteril juba enne üürilepingu sõlmimist. Kui koostad üürilepingu ja oled üürnik, siis loetle kirjalikult üles kõik vead, mis korteril on ja lase need üürileandjal ära parandada. Kui oled üürileandja ja pole hetkel nii palju raha, et vigu parandada, siis pane korteri vead kirja ning tee kindlaks, et üürnik on vigadest teadlik ja nende vigadega nõus. Sellisel puhul ei pea Sa vigu parandama. Näiteks, kui garderoobi uksed ei avane korralikult, saad need parandada kokkuleppeliselt alles siis, kui vaba raha on tekkinud piisavalt. Arvesta, et üürnikul on õigus nõuda, et asja parandaksid.
- Mõni viga võib ilmneda ka alles korteri kasutamisel. Vea ilmnemisel anna sellest esimesel võimalusel üürileandjale teada.
- Ära jäta õigustatud summat välja nõudmata, sest nii tundub lihtsam. Tegelikult ei ole endale kuuluva summa või toote paranduse välja nõudmise protsessis mitte midagi keerulist. Lase professionaalidel toimetada, kes teevad Sinu eest selgeks, kellel antud olukorras õigus oli ja kes mida kinni maksma või parandama peab.