Mida teha, kui Sinu (intiim)fotosid levitatakse ilma Sinu teadmata? 

Mis tunne oleks avastada, et sinu privaatsed fotod liiguvad võõrastes kätes?  

Sa ei tea, kes neid näevad, kui kaugele need juba jõudnud on ja kas neid saab üldse enam peatada. 

Kristjan Kers meenutab üht juhtumit oma praktikast: 
„Sellest kirjutas muuhulgas ka Eesti Ekspress: noor naine avastas, et tema aastaid tagasi, vaid ühele inimesele, tema kallimale, saadetud intiimfotod, olid ilmunud suurde internetigruppi. Esialgu ei suutnud ta juhtunut uskuda: kuidas need fotod siia sattusid? Tunded käisid üle pea: segadus, häbi, paanika ja kõige tugevam – tunne, et kontroll oma elu üle libiseb käest.  

Kui ta pöördus politseisse, lootis ta saada vähemalt mingitki tuge või juhiseid, kuidas edasi käituda. Midagi, mis annaks tunde, et ta ei pea seda koormat üksi kandma. Aga vastuseks tuli tühjus: ei lahendust, ei kindlustunnet. Vastupidi, talle jäi mulje, justkui oleks ta ise oma olukorras süüdi. “ 

Kas sa oled kindel, et tead, mida teha esimese 24 tunni jooksul, kui sinu intiimne foto lekib? 

Mida teha, kui intiimfotod lekivad? 

Step 1. Kogu tõendid kohe 

Esimene instinkt võib olla kustutada kõik või lihtsalt telefon käest ära panna, aga just need esimesed minutid on kõige olulisemad. 

Tee ekraanipildid, tee väljatrükid, salvesta veebisaitide lingid ja märgi üles kindlasti kuupäevad ja kellaajad. Kui sinul endal pole gruppi ligipääsu, kus neid pilte levitatakse, proovi leida isik, kes sinu eest saab informatsiooni kätte. 

On loomulik, et keha reageerib šokiga: vererõhk on laes, süda taob, käed värisevad. Sellises seisundis võib tunduda, et sa ei suuda midagi teha, aga pea meeles, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Kui sul pole jõudu ega selget mõtet neid samme ise ette võtta, saab kogenud advokaat need toimingud sinu eest korraldada. Sa ei pea seda üksi läbi tegema. Kui tunned jõuetust, keha ei liigu, siis võta appi kogenud advokaat. 

Kristjan Kers: „Ka üks ekraanipilt võib kohtus olla kuldaväärt. Olen näinud olukordi, kus  see üks tõend otsustab, kas asi lõpeb lihtsalt käegalöömise või tegeliku vastutuse võtmisega.“ 

Kui tahad Sinu usalduse ärakasutajad ja pahatahtlikud levitajad vastutusele võtta, võidad siis, kui Sul on head tõendid. 

Step 2. Jää rahulikuks ning kaardista olukord 

Pärast šokki võib tihti peale tulla ärevus ja rahutus, soov pahalastele pasunasse panna: pulss on kiire, käed higistavad, mõtted jooksevad ringi ja peas keerlevad vaid “mida teha nüüd” küsimused. On täiesti loomulik tunda tungi kohe midagi ette võtta – kirjutada levitajale, nõuda piltide kustutamist või postitada sotsiaalmeediasse süüdistusi. See võib toimida hästi siis, kui su eesmärk ongi plats puhtaks saada ning mitte kahju nõuda või pahalasi vastutusele võtta. 

Siin tasub korraks mõelda ja otsustada – kui soovid hiljem võtta levitajad vastutusele, siis kustutamise nõudmisega kaovad ka tõendid. Kui annad paanikale järele, võivad kaotsi minna tõendid või keerata olukorra hiljem sinu enda vastu. Selle asemel, et paanikale järele anda, võta hetk ja kirjelda toimunut samm-sammult. See annab sulle kontrolli tagasi ning kogub kokku kõik olulised detailid, mis võivad hiljem osutuda määravaks. 

Kirjuta samm-sammult üles: 

1. Millal avastasid? (kuupäev, kellaaeg) 

2. Kust leidsid? (platvorm, grupp, link) 

3. Kuidas info sinuni jõudis? (kas keegi teatas, sa ise sattusid peale) 

4. Mis täpselt avaldati? (pildi/video kirjeldus, mitu faili) 

5. Kes on potentsiaalsed algallikad? (inimesed, kellele oled varem materjali saatnud) 

6. Võimalik levikutee (hüpotees): (nt endine partner, häkitud konto, pilveteenus) 

7. Kes veel nägi? (sõbrad, kolleegid, kes saavad kinnitada) 

8. Grupi/metaandmed: (liikmete arv, postitaja kasutajanimi, moderaatorid) 

9. Mida oled juba teinud? (kas oled midagi reportinud, kellele kirjutanud) 

10. Mõju/kahju esialgne kirjeldus: (kuidas see on sind mõjutanud: tööl, eraelus, vaimselt) 

Kristjan Kers: 
„Toon veel ühe näite. Üks naine kirjutas paanikas otse inimesele, kes tema intiimseid fotosid levitas ja ähvardas teda kohtusse anda. Selle peale eemaldati küll fotod, kuid samal ajal kustutati ka kogu vestlus ja failid, need oleksid olnud olulised tõendid levitaja vastutusele võtmiseks. See muutis olukorra hiljem palju keerulisemaks, sest pidime pühendama ressurssi tõendite kogumisele ja osa tõendeid polnudki võimalik enam taastada ja koguda.“ 

Step 3. Teata platvormile 

Kui leiad oma pildid sotsiaalmeediast või mõnest muust keskkonnast, ära jää ootama. Tegutse kiiresti. 
Platvormid nagu Facebook, Instagram või Discord on kohustatud reageerima, kui keegi teatab nõusolekuta jagatud intiimfotodest. 

Sageli piisab lihtsast toimingust, näiteks vajutada nuppu Report või Teata. 

Step 4. Võimalus pöörduda politseisse 

Kui inimene kogub kogu oma julguse kokku ja teeb selle valusa eneseületuse, et politseisse minna ning oma lugu ära rääkida,   

ootab ta vähemalt mingit tuge või juhist, kuidas edasi käituda. Sageli aga kõlab vaid vastus: „menetlust ei alustata, kuna tegu on tsiviilvaidlusega“. Sama kordub ohvriabis, kui kriminaalmenetlust ei ole, öeldakse, et nemad ei saa midagi teha. 

Selline kogemus ei paku turvatunnet, vaid rebib ohvri veelgi sügavamale ahastusse: see on tunne, nagu oleks ta visatud pimedasse labürinti ilma kaardita, kus iga tee lõpeb tupikus. 

Ja mis siis edasi? Kui politsei otsustab mitte menetleda, jääb ohvrile vaid bürokraatlik sein – vaide esitamine, seadusepunktide otsimine, avalduste ümbervormistamine. Kõike seda hetkel, mil ta on ise šoki, häbi ja hirmu all. 

Kristjan Kers: 
„Tuleb meelde just see sama Sandra² juhtum, ta kogus julguse ja tegi eneseületuse, et politsei ja ohvriabi poole pöörduda. Vastuseks aga öeldi, et menetlust ei alustata ja ohvriabi midagi teha ei saa, sest kriminaalmenetlust pole alustatud. Sandra jaoks oli see tunne, nagu oleks ta jäetud alasti keset avalikku ruumi, kaitseta ja üksi. 

Seepärast ongi advokaadi poole pöördumine kõige kindlam tee. Advokaat tagab, et juba esimene avaldus oleks esitatud nii, et seda ei saa lihtsalt kõrvale lükata. See tähendab, et ohvril ei tule hiljem läbi närida bürokraatia ja vaidluste seinast, tema eest tehakse õiged sammud juba alguses. 

Step 5. Abi on käe ulatuses  

Kui kõik teised uksed tunduvad suletud, ei tähenda see, et sa oleksid ummikus. Sarnaste lugudega tegelenud advokaat võib avada võimalused, mida sa ise ei oskaks nähagi või pakkuda lahendusi, millest sa polnud varem teadlik. 

Kristjani kogemus näitab, et läbimõeldud ja õigesti vormistatud sammud juba alguses aitavad vältida kõige rängemaid komistuskive: 

• tegevusplaan pannakse paika õiges järjekorras; 

• ametlikud pöördumised jõuavad õigete inimeste lauale; 

• tõendid kogutakse viisil, mis teeb need hiljem vaieldamatult kasutatavaks; 

• välditakse emotsioonist tehtud otsuseid, mis võivad kogu juhtumi ära rikkuda. 

Kui tunned, et oled jõudnud oma jõuvarude piirile ja abi ei paista kusagilt, siis tea – see ei ole lõpp. Professionaalne tugi võib olla just see samm, mis toob sind tagasi pinnale ja paneb su hääle lõpuks kuuldavalt kõlama. 

Kokkuvõte 

Loata intiimfotode jagamine ei ole lihtsalt ebaviisakus – see on sügav isikuõiguste rikkumine, mis võib jätta inimese hirmu, häbi ja abituse keerisesse. Sandra kogemus näitab, kui palju eneseületust nõuab abi otsimine ja kui valus võib olla hetk, kui süsteem vastab vaikuse või eitusega. Aga isegi siis, kui ametlik tee tundub kinni jooksnud,   ei tähenda see , et sa oled üksi ja abita. Tõendeid kogudes, platvormidele teada andes, ise enda eest seistes on võimalik oma õigusi kaitsta ja õiglus jalule seada.  

Kõige tähtsam teadmine on see: sa ei ole süüdi selles, et kunagi usaldasid enda intiimsed fotod kellelegi ja ta nüüd su õigusi rikub. Tea, et sa ei ole üksi ja abi on e-kirja või telefonikõne kaugusel.