Mida saad teha, kui Sind veebis kümnete või sadade tuhandete ees solvatakse ja avalikult valedega alandatakse? 

Kui Sulle kirjutab sõbranna, et kaks inimest teevad Sind avalikult ilma igasuguse häbitundeta maha ning lisaks sellele, et nad lahkavad ebaseaduslikult Sinu eraelu, laimavad nad Sind eriti inetul moel ja jätavad Sinust võõraste inimeste ees väga eksitava mulje. Mida annab seaduse abil teha, kui keegi – olgu neid ükskõik kui palju – Sinu kohta valesid levitab? Mida teha, kui need isikud käituvad nii juba üle aasta – kas see muudab midagi? 

See tähendab seda, et ei avaldata Sinu kohta valefaktidega kuulujutte, millel pole tõepõhja, ei nimetata sind näiteks “võlglaseks” või “litsiks” ega kirjeldata Sinu käitumist valesti – näiteks ei tohi öelda, et keegi sõitis purjus peaga autoroolis või tahtis purjus peaga autorooli istuda, et sõitma minna. Mõtle nii, et kui iga kord keegi midagi väidab – peavad tal olema selle informatsiooni jagamiseks tõendid. Inimesel peab olema argumenteeritud alus selleks, et Sinu kohta hinnanguid anda.

Kui Sa ei ole avaliku elu tegelane, siis kasvõi seda, kus Sa elad või töötad – see on Sinu privaatne informatsioon ning ei kuulu Sinu loata avaldamisele. Aga kui juhtub nii, et satud avaliku elu tegelasega ühte kohta? Kas siis võib Sind pildistada ja filmida ning jagada seda, kus ja mida Sa tegid? Lühike vastus: ei või. Ainsaks erandiks on avalikul üritusel tehtud ürituse üldist käiku kajastavad pildid (st pildi tegemise eesmärk pole konkreetse isiku „jälitamine“). See pole aktsepteeritav ega seaduslik, kui keegi Sind teadlikult stalkib ja avalikul üritusel muudkui üles pildistab.  

Üks klient elas sellise õuduse omal nahal läbi. Ta pidi paar päeva tagasi taluma seda, et tema kohta levitati kümnete tuhandete inimeste ees väiteid, et ta tahtis teha midagi, mida ta tegelikult teha ei tahtnud. 

Antud videos öeldi ka seda, et lool olid pealtnägijad. Antud videos süüdistati klienti soovis panna toime süütegu – ta olevat aktiivselt joobes olekus tahtnud autoga sõitma minna (rooli istuda).  

Võid mõelda, et aga miks see üldse kedagi huvitama peaks? Aga inimeste ring, keda laim tegelikult sama valusalt tabab ja sotsiaalselt häirib, on oluliselt suurem kui kannatanu. Võib-olla tulebki endale meelde, kasvõi kooliaegadest, kuidas hakkasid kedagi „teistmoodi“ vaatama? Võib-olla hakkasid isegi kannatanu kiusamises osalema? Täpselt samamoodi kehtib see ka täiskasvanute vahel: kliendil on perekond, kes ei pea käima silmad häbis, sest keegi otsustas tema kohta valetada. Kui kedagi laimatakse avalikult, siis mõjutab see tema mainet ja potentsiaalseid karjäärivõimalusi.  

Kui Sinu kohta avaldatakse ühepoolselt näiteks valefakte või väärhinnanguid – isegi ilma, et Sul oleks võimalik end samas kohas kaitsta või enda kasuks midagi öelda? Jah, tänapäeval on tuhandetel inimestel Eestis oma sotsiaalmeedia kontod, podcastid. Inimesed teevad storysid, reelse ja tik-tokke. Youtube on täis intervjuusid ja saateid. Kui saade või podcast on väga suure vaatajaskonnaga, kas sellele kehtivad siis meediaeetika reeglid? Lühike vastus: nii kurb kui see pole, siis ei kehti. Kui meediaväljaanded on vabatahtlikult ühinenud meediaeetika põhimõtetega, siis kui keegi treib omaalgatuslikult – ka populaarset – internetisaadet, siis seal meediaeetika reeglid ei kehti.

Kui klient helistas oma murega Kristjanile (Kristjan Kers, tema advokaat ja Emeraldis laimuteemade spetsialist) ja küsis, mida ta saab teha, siis Kristjan vaatas antud video kohe üle. Selles juhtumis oli tegu neljapäeva õhtuga, kell oli 22. Kristjan võttis kõne vastu ja leidis kliendikaasusega tegelemiseks aega. 

Kristjan selgitas, et kui tegemist on faktiväidetega, mis on valed, siis on õigus nõude esitamiseks olemas. Mis oli kliendi jaoks üllatav? Väide ei pea olema õigusvastane ehk kahjustama kliendi mainet. Piisab sellest, kui kliendi kohta esitati lihtsalt vale fakt. Kristjan tõi ka näite: „Kui keegi ütleb, et klient on roolijoodik, siis kahjustab see inimese mainet, kuna ühiskond taunib joobes juhtimist. Kui aga keegi ütleb teise kohta, et ta on 200 cm pikk ja inimene on tegelikult 180 cm pikk, on tegu ikka valeväitega. Esimesel juhul saaks nõuda nii ümberlükkamist kui ka kahju; teisel juhul saab nõuda aga vaid ümberlükkamist,“ seletas Kristjan teema puust ja punaseks ära.

“Kas sa saad kuidagi tõendada, et sellist asja ei juhtunud?” küsis Kristjan kliendilt ning lisas, et kuigi tegemist on negatiivse asjaoluga (pole võimalik tõendada millegi mittetoimumist), siis tasub toetavate tõendite peale siiski kohe mõelda. 

Klient vastas talle, et tal on olemas tõendid, mida kasutada vale ümberlükkamiseks. „Väga hea!“ ütles Kristjan. „Kuna kohus pole teemaga kursis, peab kannatanu olema valmis selleks, et näidata kohtule, mis on õige fakt, kui tegu pole õigusvastase väitega. Kui tegu on õigusvastase väitega, peab väite avaldaja esitama ise tõendid väite kohta ning kannatanul on õigus avaldaja mõttekäik ümber lükata,“ võttis Kristjan teema kokku.  

Kristjan ütles kliendile, et tal on mitmeid võimalusi kliendi rahu ja hea nime taastamiseks. Võimalik on minna nii ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise kui mittevaralise kahju nõudmise teed. Või hoopis mõlemat. Nimelt, juriidikas on nõuetel erinevad alused. Ümberlükkamise puhul piisab üksnes sellest, et faktiväide isiku kohta oleks lihtsalt vale – võlaõigusseaduse § 1047 lg 4: 

Mittevaralise kahju nõude eelduseks on (lisaks faktiväite ebaõigsusele) ka see, et see väide peab olema kannatanu au teotav – võlaõigusseaduse § 1047 lg 1 ja 2: 

“See kaasus on teistele õpetlik, sest see kätkeb endas mitmeid juriidika nüansse,“ pidas Kristjan kaasust põnevaks. Näiteks jookseb siit läbi ka isikuandmete kaitse teema. Avaldaja tegi tuhandetele inimestele teatavaks, mida klient oli teinud. Siinkohal ei ole vahet, kas klient tellis tegelikult kolm tassi teed või kaks pitsi viina – igal inimesel on õigus privaatsusele ning isikuandmete avaldamiseks peab olema seaduslik alus. See, mida klient tarbis või kellega koos oli, ei kuulu üldjuhul avalikule jagamisele – välja arvatud avaliku huvi korral.

Siinkohal ütleb advokaat Kristjan Kers, et iga kliendiga personaalse arutamise teel leitakse sobilik lahendus iga kliendi profiili ja soove arvesse võttes. Alati ei pea minema kohtusse või kui minna, siis tuleb läbi arutada taotletav eesmärk – kas tahetakse, et lükatakse valeandmed ümber või nõutaks mittevaralise kahju korvamist rahalise hüvitise näol.