Advokaat annab nõu: Milliseid vigu vältida, et Sa ei peaks kunagi kohtusse sattuma?

« Lugupeetud advokaadid Katrin (perekonnaõigus), Kristjan (ehitusõigus) ja Märt (võlaõigus) – inimesed jõuavad väga tihti kohtusse. Mida annaks ette ära teha, et ära hoida levinumaid probleeme seadusega? »

Esmalt, nõustuvad kõik advokaadid justkui ühest suust, et ükski inimene ei oska kõiki võimalikke probleeme ette näha. Ükskõik, kui palju ette mõtled – kunagi ei tea, milliseks võib muutuda või kuidas käitub näiteks sinu tööandja, hea sõber või lausa kallim. Probleeme ei saa täielikult ära hoida, küll aga on võimalik õppida teiste kogemusest ja ette valmistuda nii, et probleemi tekkimisel laheneks vaidlus Sinu kasuks.

Märt, Kristjan ja Katrin on kolmepeale lahendanud üle 2000 kaasuse. Nende laudadelt on läbi käinud vaidlusi, mis on olnud seotud nii tööõiguse, sassi läinud peresuhete kui ka ülekohtuga mitmetes teistes õigusvaldkondades.

Kehtivaid seadusi ja määruseid on tuhandeid ning neis kõigis korraga orienteerumine võib osutuda pea võimatuks. Sõlmides kokkuleppeid lähedaste inimestega toimitakse heas usus võib-olla lõpuni välja, aga kunagi ei tea, mida võib vastaspool teha. Kellegi soov ei ole kohtusse minna, aga vahel on see vajalik, et kätte saada elatis oma lapsele või töö eest tehtud vääriline tasu, toovad Märt ja Katrin välja.

Kui küsida advokaatidelt, milliseid nippe nad oskaksid anda, et probleeme vältida, soovitavad nad ette mõelda, mis on nn “kõige halvem stsenaarium” ning tegutseda selle nimel, et see stsenaarium juba eos ära hoida. Näiteks lepingu tegelik väärtus selgub tihtipeale alles vaidluse tõusetumisel.

Niisiis, kirjalike lepingute koostamine on advokaatide sõnutsi üks viis, kuidas enamlevinud kohtuvaidluseid ära hoida:

1. Koosta alati igas õiguslikus suhtes kirjalik leping, kus on kirjas kõikide osapoolte õigused ja kohustused. Millised on kummagi poole ootused? Milline on tasu? Milline on tasu maksmise kord? jne

Siinkohal toonitab Märt Mürk, et sageli kiputakse arvama, justkui tähendaks „leping“ vaid allkirjastatud dokumenti. Tegelikult piisab ka nt e-mailivahetusest või miks mitte – sotsiaalmeedia vestlusest, kust nähtub, mis on õigussuhte tingimused ja et mõlemad pooled on nendega nõus olnud. Seaduse kohaselt piisab ka suulisest kokkuleppest, sest oluline on lepingu sisu, mitte vorm. Märt, võttes arvesse praktikat, aga ei soovita suulist lepingut, sest tema sõnutsi on kõige keerulisem probleemide esinedes hiljem tõendada, milline oli kokkuleppe sisu. Arusaadavalt, saab vastaspool (näiteks see, kes võlgu on) hiljem muud juttu rääkida ning tõenäosus, et näiteks tasu tehtud töö eest jääbki saamata, paraku suureneb. Sõna-sõna vastu olukorrad on praktilises juuras tihtipeale kõige keerulisemad.

Perekonnaõiguse advokaat Katrin Paulus lisab siinkohal, et sama nõuanne “pane kõik kirja” kehtib perekonnasuhetes: “See ei ole kuidagi vähem romantiline, kui arutad kaaslasega läbi, kuidas jaguneb teie vara või kohustused laste ees juhul, kui juhtub see kõige halvem,” ütleb ta. Katrin ütleb, et tema hinnangul lisab selline vestlus suhtesse pigem kindlust ja sügavust ning sellist vestlust ei tohiks karta.

2. Probleemide ennetamine on odavam kui hilisem arvete klaarimine.

Emeraldi advokaatide enamlevinud praktikas jõuavad kliendid nendeni alles siis, kui ebameeldiv olukord on juba käes. Inimene ei pruugi alati teada, et tal on seaduslik õigus nõuda midagi, mis talle kuulub või ta on nõus täitma kohustusi, mis ei ole tegelikult seadusega kooskõlas. Loomulikult on ka neid näiteid, kus toimitakse õigusvastaselt, seda ise teadmata.

Näiteks, ehitusõiguse advokaadi Kristjan Kersi sõnul juhtub tema praktikas tihti seda, et inimesed ehitavad enese teadmata kohta, kuhu seaduse või muu dokumendi alusel on ehitustegevus keelatud. Sellisel juhul võib tagajärjeks olla kohustus ehitis likvideerida. Samas tunneb kohtupraktika hulgaliselt näiteid, kus riik on olnud kodaniku suhtes ebaõiglane – seetõttu ei tasu õigusnõu saamata kohe riigi korraldusi täitma rutata.

Kristjan toob välja, et kui soetada kallis kinnisvara nt ärilisel või eraelulisel eesmärgil, võib hiljem riigi või müüjaga tekkida probleeme, mida oleks saanud ennetada.

“Üks asi on see rahaline kulu, mis läheb hilisemalt advokaadi palkamisele, et probleemile lahendus leida. Hoopis teine asi on aja- ja närvide kulu, mis läheb vaidlemisele samal ajal, kui ehitus seisab,” leiab ta. Sellist pikale venivat protsessi annaks vältida, kui enne nii olulist tehingut – mida kinnisvaraost kahtlemata on – oleks kõik advokaadiga ette läbi räägitud ning protsess kulgeks sujuvalt. Vahe on vähemalt kümnekordne ja seda igas mõttes.

Kokkuvõtlikult toonitavad advokaadid, et mistahes probleemide ilmnedes võiks eesmärk omaette olla lahendada kõike viisakalt ja kõikidele osapooltele sobivalt. Kui õigussuhetes on tekkinud möödarääkimisi ning emotsioonid keevad üle pea, on hea, kui advokaadi näol võetakse neutraalne vahendaja, kes aitab kindlustada, et kõik vanad probleemid saavad lahenduse ning selliseid probleeme enam ei teki.

Emeraldis tegelevad tööõiguse teemadega Katrin Paulus ja Märt Mürk, perekonnaõigusega Katrin Paulus ning ehitusvaldkonna spetsialist on Kristjan Kers.