Advokaat annab nõu: kui teine vanem elatist ei maksa, pöördu kohtusse
Perekonnaõiguse teemade eest seisab meie advokaadibüroos ligi 20-aastase erialase kogemusega advokaat Katrin Paulus, kes nendib perekonnavaidlustest rääkides, et väga tihti on paljud teemad omavahel põimunud.
“Inimesed pöörduvad päris julgelt kohtu poole kui teine pool lapsele elatist ei maksa, sest see on ainus võimalus lahendus kätte saada,” märgib Paulus.
“Päris tihti kasutatakse ka õigusabi elatise avalduse tegemisel, mis tundub pealtnäha lihtne, kuid menetluse käigus on nüansse, mis on keerulised. Teine väga levinud variant on, et keset menetlust tullakse advokaadi abi küsima, sest detailide keerukus on ülepea kasvanud,” sõnab Paulus.
“Antud protsessi teeb reeglina keeruliseks asjaolu, et üks osapool ei soovi maksta ning hakkab vaidlustama kulusid. See tähendab, et tuleb hakata tõendama ja inimestel on raske aru saada, et kuidas tõendada, millega seda teha, mis kulusid võib arvesse võtta ning kuidas üldse kahe osapoole vahel jagada lapse ülalpidamine õiglaselt,” selgitab ta.
Paulus toob näitena, et elatise hagiavalduses märgitakse transpordikulud, mis on 50-100 eurot kuus. Aga tihti ei teata või unustatakse ära, et arvestada saab ainult lapse transportimisega seotud kulusid.
“Laps viiakse igal hommikul autoga kooli, arvestatakse transpordi kulu, et läheb 100 eurot bensiini peale ning nõutakse teiselt poolelt seda. Tegelikkuses ei saa see summa nii suur olla, kui kool on lähedal ja lõviosa kulust tekib hoopis sellest, et pärast lapse kooli viimist sõidab vanem ise edasi tööle. Lisaks tuleb elatise suuruse arvutamisel arvestada, et vanemad kannavad lapse kulud võrdselt. Seega antud näite puhul, kui lapse transpordikulu oleks 100 eurot, on ühe vanema osa 50 eurot. Erinevate kululiikide puhul on sellised konkreetsed nüansid ja neid lihtsalt ei teata.”
Lisaks elatise küsimisele on aina sagedasemaks muutunud ka elatise vähendamise menetlused. Paulus nendib, et on palju erinevaid tegureid, mis võivad tuua elatise vähendamise ning soovitab enda võimaluste uurimiseks nõu pidada kogenud juristiga. Tihti võib sotsiaalmeediast lugeda, kuidas ühel või teisel kohtus läks, kuid Paulus rõhutab, et üldistusi tihtipeale teha ei saa, iga juhtum võib detailides olla erinev.
“Kui laps on teise vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, siis on elatise maksjal võimalik küsida elatise vähendamist. Ka kohtumenetlused võivad kesta aasta või rohkem, siis on ka võimalik olukord, kus protsessi alguses oli laps vähem ühe vanema juures, kuid lõpus see aeg on muutunud. Ka siis on võimalik küsida elatise vähendamist,” toob ta ühe näite paljudest.
Varsti juba ligi kümme aastat perekonnaõigusele keskendunud Paulus tunnistab, et kliendid helistavad vahel ka õhtul ning vajavad lihtsalt toetavat õlga ning vähemalt minu jaoks ei ole see ülemäära koormav. “Tuleb ikka ette olukordi, kus õhtuti helistatakse ning reeglina tahetakse, et keegi lihtsalt nende muret kuulaks.
Advokaat märgib, et enamus kordadest lähevad kliendid küsima teiselt vanemalt miinimum elatist ning selle saab kõige lihtsamalt välja arvutada elatiskalkulaatori abil, mis võtab kohe arvesse olulisimaid tegureid.
“Olukorras kus inimeste sissetulekud on keskmisest märgatavalt suuremad ja nõutakse suuremat elatist, siis neid hagisid on vähem. Mulle tundub, et inimestel reeglina see miinimum katab vajadused ära ja on emotsionaalselt raske rohkem vaeva näha, et miinimumist suuremat summat küsida,” räägib üle Eesti erinevaid kliente abistav Paulus. Kui see soov siiski on, saab advokaat suure osa koormusest enda peale võtta.